Õppereis Kreetale

Piiriveere Liidri seltskond viibis 15.–22. oktoobril õppereisil Kreetal, et tõsta teadlikkust sellest, kuidas äärealadel saavutada kaasaegseid ja edukaid arenguid. Õppereis toimus koostööprojekti "Piirialade kogemuste vahetus maaelu arendamiseks" raames koostöös Kreeta tegevusrühmaga. 

1. Projekti eesmärk ja elluviimine

Projekti eesmärk oli tõsta teadlikkust sellest, kuidas äärealadel saavutada kaasaegseid ja edukaid arenguid. Selleks korraldati õppereis Kreeta saarele, mis pakub mitmekesiseid näiteid maaettevõtluse arendamisest, kohalike toodete väärindamisest, turismi sidumisest piirkonna eripäraga ning kogukondlike ja sotsiaalsete algatuste elluviimisest.

Õppereisi ettevalmistamisel lähtuti põhimõttest, et maapiirkonna areng ei sõltu üksnes looduslikest eeldustest või avaliku sektori investeeringutest, vaid ka kohalike inimeste algatusvõimest, ettevõtjate koostööst, piirkondliku identiteedi väärtustamisest ning võimest leida uusi kasutusvõimalusi olemasolevatele ressurssidele.

Õppereisil osales 15 Piiriveere esindajat, kelle hulgas olid maapiirkondade arendamisega seotud eri sektorite esindajad (endised ja praegused omavalitsusjuhid ja omavalitsuste töötajad, ettevõtjad, mittetulundussektori esindajad ja büroo esindaja). Programm hõlmas ettevõtete, kogukondlike ühenduste, sotsiaalsete algatuste, kultuuri- ja turismiobjektide ning kohaliku arengu ja LEADERi rakendamisega tegeleva organisatsiooni külastusi. Külastustele lisandusid arutelud, kogemuste vahetamine ja osalejate omavahelised vestlused.

Õppereis viidi ellu kaheksa päeva jooksul. Võrreldes algselt kavandatud 4–5-päevase reisiga kujunes reis lennuühenduste tõttu pikemaks. Pikem kestus võimaldas tutvuda erinevate valdkondade ja piirkondlike algatustega ning võimaldas ka paindlikkust nädalavahetusel grupp kolmeks väiksemaks rühmaks jagada, ning tutvumisel seeläbi mõnevõrra arvestada ka individuaalseid huvisid.

2. Projekti eesmärgi täitmine ja peamised õpitulemused

Õppereis täitis oma eesmärgi, sest osalejad said tutvuda mitmekesiste maapiirkondade arendamise näidetega ning arutleda nende rakendatavuse üle Eestis. Osalejate tagasisidest nähtus, et reis pakkus uusi teadmisi, tekitas mõningaid küsimusi kohalike arengumeetmete valikute kohta ning aitas hinnata oma piirkonna tugevusi ja arenguvõimalusi.

Kogukondlik eestvedamine ja kohaliku algatuse jõud. Kounavi kultuuriühenduse külastus näitas, kuidas kohalikud inimesed saavad oma kultuuri, traditsioonide ja ühistegevuse kaudu tugevdada kogukonna identiteeti. Osalejatele jäi meelde ühenduse eestvedajate entusiasm ja pühendumus. Aruteludes leiti paralleele Eesti külakogukondade, seltside ja kultuurisündmustega. Samal ajal tõdeti, et aktiivsete eestvedajate leidmine ja nende motivatsiooni hoidmine on oluline väljakutse nii Kreetal kui ka Piiriveere piirkonnas.

Sotsiaalne kaasatus ja kogukondlik vastutus. Erivajadustega inimestele mõeldud paraolümpiaspordi keskus MTÜ Mellon ning Dikaioma sti Zoi päevakeskus jätsid osalejatele tugeva mulje. Need näited avasid, kuidas sihipärase eestvedamise, organisatsioonide ja kohalike kogukondade panusega saab luua võimalusi inimestele, kes vajavad ühiskonnas rohkem tuge. Eriti tähelepanuväärseks peeti päevakeskuse kujunemist kogukondliku algatuse tulemusena. Külastused tekitasid arutelu selle üle, kuidas kogukondade tegevus saab täiendada avalikke teenuseid ja parandada inimeste osalemisvõimalusi.

Ettevõtlus, kohalikud tooted ja koostöövõrgustikud. Fragkiadakise mee-ettevõtte, Wines of Crete'i veiniklastri, Lyrarakise veinitootmise ja Moinoterra degusteerimisprogrammi külastused näitasid, kuidas kohalikust toorainest, traditsioonidest ja piirkonna eripärast kujundatakse müüdavaid tooteid ning külastuselamusi. Osalejate aruteludes tõusis esile koostöö ja ühise turunduse tähtsus. Veiniklastri näidet seostati võimalusega arendada Eestis tugevamaid valdkondlikke koostöövõrgustikke, mille kaudu ettevõtted saavad suurendada oma nähtavust ja konkurentsivõimet.

Kohaliku pärandi sidumine turismiga. Kazantzakise muuseumi, Knossose palee, Archanese küla ja Manili hotelli külastused andsid võimaluse vaadelda, kuidas kultuuripärandit, kohalikku miljööd, majutust ja külastajatele suunatud teenuseid tervikuks siduda. Osalejad arutlesid, milliseid Piiriveere piirkonna loodus-, kultuuri- ja elulaadiga seotud väärtusi võiks senisest teadlikumalt tutvustada. Õppereisi programm aitas mõista, et külastajale pakutav väärtus ei pea piirduma ühe vaatamisväärsusega, vaid võib kujuneda mitme kohaliku teenuse ja kogemuse koostöös.

LEADERi roll piirkonna arengus. Heraklioni Arenguagentuuri (ANHER) külastus oli oluline õppereisi eesmärgi seisukohalt, sest võimaldas tutvuda kohaliku arengu ja LEADER-programmi rakendamisega. ANHERi veebilehel kirjeldatud Heraklioni piirkonna LEADER-programmi eesmärgid hõlmavad kohaliku majanduse mitmekesistamist, põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete konkurentsivõime parandamist ning kohalike inimeste elutingimuste ja elukvaliteedi arendamist.

Osalejate aruteludes võrreldi Kreeta suuremaid arendusvõimalusi Eesti maapiirkondade väiksemate rahaliste ressurssidega. Oluliseks õpikohaks kujunes vajadus hinnata toetuste andmisel mitte üksnes kavandatava tegevuse sobivust, vaid ka selle laiemat mõju, kestlikkust, kasusaajate ringi ning seost piirkonna pikaajaliste arengueesmärkidega.

3. Seos Piiriveere Liidri strateegia ja LEADER-koostöö meetmega

Õppereis toetas otseselt Piiriveere Liidri strateegia 2024–2027+ eesmärki nr 5: osaleda aktiivselt riigisisestes ja rahvusvahelistes koostöövõrgustikes, et parimad praktikad leviksid. Strateegias nimetatud koostöövaldkonnad hõlmavad kogukondade koostööd, eestvedajate leidmist ja võimestamist, innovatsiooni ning ettevõtete koostöö algatamist. Õppereis käsitles neid teemasid rahvusvahelises võrdluses ning tõi esile mitmeid Piiriveere piirkonnale asjakohaseid kogemusi.

Projekt vastas ka LEADER-koostöö meetme eesmärgile tuua piirkonda parimaid praktikaid ja uuenduslikke lahendusi ning toetada kogukondade arengut ja kohalike eestvedajate võimekust.

Õppereis toetas ka strateegia teadmiste ja oskuste arendamise suunda, mille eesmärk on ärksate kogukondade ja ettevõtete kujunemine. Selle meetme raames on olulised elanike teadmiste ja oskuste arendamine, kogukondade aktiveerimine, koostöövõrgustike kujundamine ning piirkonna tuntuse suurendamine.

4. Kokkuvõte ja edasine mõju

Osalejate tagasiside põhjal oli õppereis õpetlik ning andis võimaluse vaadata maapiirkondade arendamist laiemalt kui üksikute projektide või investeeringute elluviimist. Eriti väärtuslikuks kujunes arutelu kogukondliku eestvedamise, sotsiaalse kaasatuse, kohalike toodete väärindamise, ettevõtete koostöö ning toetuste strateegiliste valikute üle.

Õppereisiga saavutati projekti vahetu eesmärk: suurendada osalejate teadlikkust maapiirkondade arendamise võimalustest ja tutvustada rahvusvahelisi praktikaid, mida saab Piiriveere piirkonna arendamisel edaspidi arvesse võtta. Projekti laiem mõju sõltub sellest, kuidas saadud teadmisi kasutatakse kohalike algatuste kavandamisel, ettevõtjate ja kogukondade koostöös ning LEADERi rakendamisel.

Seega on õppereis ellu viidud eesmärgipäraselt. See andis osalejatele uusi võrdlusvõimalusi, tugevdas teadmiste vahetust ning lõi aluse heade praktikate levitamiseks Piiriveere piirkonnas.

Kreeta LEADER-projektide hindamise ja rahastamise protsess on Eesti omale väga sarnane ja koosneb järgmistest põhietappidest:

1. Projektitaotluste vooru väljakuulutamine: Kohalik tegevusrühm kuulutab välja avatud taotlusvooru, milles määratakse kindlaks toetatavad tegevused, olemasolev eelarve, toetuse määrad, valikukriteeriumid ja taotluste esitamise tähtajad. Potentsiaalsetele taotlejatele antakse vajalikku teavet ja juhiseid. Toetatavad tegevused on määratletud kohalikus strateegias, mis on välja töötatud tihedas koostöös kohalike omavalitsuste ja kogukondade esindajatega ning lähtub täielikult kohalikest vajadustest.

2. Taotluste esitamine: Taotlejad esitavad projektitaotlused elektrooniliselt vastava riikliku platvormi kaudu. Taotlused sisaldavad projekti kirjeldust, eelarvet ja vajalikke lisadokumente. Taotluste esitamise periood kestab olenevalt taotlusvoorust 2–3 kuud.

3. Hindamine: Kõigepealt kontrollitakse taotluste täielikkust ja vastavust toetuse saamise tingimustele. Seejärel hinnatakse ja punktisummade alusel järjestatakse taotlused eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel, mis lähtuvad kohalikust arengustrateegiast. Samuti vaadatakse läbi kavandatud kulud ning vajaduse korral küsitakse taotlejatelt täiendavaid selgitusi.

4. Tulemused ja vaidlustamine: Taotlejatele edastatakse hindamistulemused ja esialgne paremusjärjestus. Enne lõpliku paremusjärjestuse kinnitamist on taotlejatel võimalus esitada vastuväiteid või vaie.

5. Rahastamisotsus: Projektid valitakse rahastamiseks vastavalt nende kohale paremusjärjestuses ja olemasolevale eelarvele. Projektide valik kinnitatakse kohaliku tegevusrühma otsustusprotsessi kohaselt. Sellele järgneb pädeva asutuse ametlik rahastamisotsus, milles määratakse kindlaks kinnitatud eelarve, toetuse summa ja projekti elluviimise tingimused.