Kolm suurt organisatsiooni soovivad ühiselt maaelupoliitikat kujundada

Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Leader Liit ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kirjutavad homme 5. detsembril alla maaelu ühise ja tervikliku arendamise koostööleppele.

Koostööleppe allkirjastamine toimub visioonikonverentsil​ LEADER, mis toimub Lääne-Virumaal Põllumajandusuuringute Keskuse Jäneda hoones.

Leppe eesmärk on maakogukondade võimekuse suurendamine laiapõhjalise koostöö ja kaasamise kaudu vastavalt kogukonna juhitud kohaliku arengu meetodile (CLLD).

Ühiselt antakse Riigikogule ja valitsusele teada, et juba toimivad võrgustikud ja aktiivsed inimesed on valmis võtma suuremat vastutust kohaliku elu, kogukondlike teenuste ja ettevõtluse korraldamisel, riigi poolt oodatakse seadusandlikke raame ja suuremat usaldust.

Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul on koostööleppe puhul kõige olulisem see, et kolm suurt organisatsiooni asuvad koostööd tegema, rääkidest maaelust kui tervikust.

"Ühiste kavatsuste lepe näitab eelkõige seda, et maaelu arendavad organisatsioonid pole konkurendid, vaid koostööpartnerid. Konkurents ei too head tulemust, üksikud organisatsioonid on ka maaeluga seotud poliitiliste otsuste suhtes haavatavad.

Koostöö partnerite vahel annab võimaluse leida ka valitsusväliseid kokkuleppeid, samuti on meie ühine huvi leida paindlik rahastamismudel, mis kasutaks senisest enam Euroopa Liidu rahastust."

"Eesti maapiirkonnad on 12 aastat eurotoetuste kaasabil arendanud koostööd ettevõtjate, vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste vahel LEADERi põhimõtete alusel, mis tagab kõigi kolme osapoole võrdsed võimalused kohalike otsuste tegemisel kaasa rääkida,” sõnas Eesti Leader Liidu juhatuse esimees Valdek Haugas.

"LEADER on oma algusaegadega võrreldes palju muutunud ja nüüdseks end väga positiivselt tõestanud. See on mitte formaalse kaasamise, vaid osalemise meetod, mille abil asjad saavad tõesti tehtud."

Haugase sõnul on enamikes Euroopa riikides jõutud nn multifondide rakendamiseni, mis tähendab seda, et antakse teatud protsent ka sotsiaalfondi ja regionaalfondi vahenditest kohalikule tasandile ning kõigil kohalikel tegutsejatel on võimalus neile ühtsetel alustel konkureerida — tule ainult parima ideega välja.

"Eestis tegutsevad seni kohalikud algatusgrupid vaid Euroopa põllumajandusfondi toel külades ja kalandusfondi toel rannapiirkondades, multifondid annavad aga võimaluse seda olukorda muuta."

​MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu, pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.

Eesti Leader Liit on LEADER tegevusgruppe koondav ühing, mis esindab piirkondlikke arendusorganisatsioone, kes tegutsevad kogukondade ühendajana, regionaalpoliitika toetajana ja maaelu hoidjana.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on Eesti suurimaid maamajandusorganisatsioone. Koja liikmeks on organisatsioonid ja ettevõtted biomajanduse erinevatest tegevusvaldkondadest, sh paljud erialaliidud ja ühistud Eesti põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse peamistest tegevusharudest.

Allikas: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kolm-suurt-organisatsiooni-soovivad-uhiselt-maaelupoliitikat-kujundada?id=84644573