Leader-toetustega tehtavate investeeringute tähtajad pikenevad

Maaeluminister Arvo Aller allkirjastas Leader-projektitoetuse määruse muudatuse, mis lubab kohalikel ettevõtjatel ja kodanikuühendustel eriolukorra tingimustes teha investeeringuid paindlikumalt ning pikendab tähtaegu aasta võrra. 

„Koroonaviiruse mõju pole jätnud puutumata ühtegi tegevusvaldkonda ning seetõttu tuleb ka Leader-toetustes teha muudatusi, mis lähevad kokku praktikas ilmnenud vajadustega. Muudatuse tulemusena võimaldatakse toetusesaajatel rahulikumalt kõik vajalikud tegevused ja investeeringud ära teha, mis tagab maapiirkondade kestliku arengu,“ lausus maaeluminister Arvo Aller.

Eriolukorra tõttu on suletud paljud teenused ja asutused, mida ei loeta esmavajalikuks, mistõttu ei ole paljudel võimalik tähtajaks toetatavaid tegevusi ellu viia või investeeringuid teha. Seetõttu muudetakse kohalike arengustrateegiate alusel toetatud tegevuste elluviimine ja investeeringute tegemine paindlikumaks ning tähtaegu pikendatakse ühe aasta võrra. Lisaks on kohalikul tegevusgrupil võimalik 2020. aastal oma strateegiat ja rakenduskava senisest rohkem muuta. 

Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengustrateegiaid. Üle Eesti tegutseb 26 Leader-tegevusgruppi.

Allikas: www.agri.ee

Foto: Timo Anis / Maaeluministeerium

Tegevuste ellu viimise pikendamine ühe aasta võrra on mõeldud nendele toetuse saajatele, kes ei ole saanud eriolukorrast või sellele järgnenud hädaolukorrast tingituna oma tegevusi või investeeringuid esialgse plaani kohaselt ellu viia. Määruse § 42 lõiget 1 ja 3 kohaldatakse tähtaja pikendused neile, kel ei ole tähtaeg saabunud, ning, kes ei ole lõplikult tegevusi ellu viinud või investeeringuid teinud 2020. aasta 1. märtsiks.

Muuhulgas muudeti maksuvõla nõuet projektitoetuse saajatele (§ 47 lg 13).  § 42 lg 6 p 1: enam ei kohaldata maksuvõla nõuet  projektitoetuse saajale, kes esitab projektitoetuse maksetaotluse PRIA-le 2020. aastal alates 12. märtsist. Ehk kui 19.2 maksetaotlus on esitatud ajavahemikus 12.03.2020-30.12.2020, võib toetuse välja maksta ka siis kui toetuse saajal on maksuvõlg. NB! OTKA maksetaotlustele selleks, et hinnata toetuse saaja usaldusväärsust ja ka toetustaotlustele kehtib maksuvõla nõue edasi.

§ 28 lg 3 p 2: ühisprojekti tegevuskava saab muudetud määruse kohaselt nüüd olla ühe kuni nelja aastane.

§ 29 lg 5: koostööprojekte saab esitada muudetud määruse kohaselt nüüd kuni 31.12.2022.

§ 29 lg 7: koostööprojekte saab muudetud määruse kohaselt nüüd ellu viia nelja aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 31.06.2023.

§ 31 lg 1 p 12: määruse muudatuse kohaselt liisingumakse ei ole abikõlblik juhul, kui asjaomandiõigus ei ole toetuse saajale üle läinud hiljemalt viimase toetuseosa maksmiseks, kuid mitte hiljem, kui 30.06.2023. 

§ 34 lg 14: määruse muudatuse järgselt kohalduvad puhastulu teenimise jälgimise (mahaarvestamise) reeglid ainult teatud projekti abikõlblikust kogumaksumusest alates. Kui tulu teenitakse projekti elluviimise perioodil s.t toetuse määramisest kuni toetuse saaja lõpliku maksetaotluse esitamiseni, siis kohalduvad puhastulu mahaarvestamise reeglid projektidele abikõlblike kogukuludega 100 000 eurot ja rohkem. Seega puhastulu maha arvestamist ei tehta kogumaksumusega alla 100 000 eurot projektide puhul ja nende projektide puhul, mis on vähese tähtsusega abi. Teenitud puhastulu (projekti elluviimisel saadud tulu – projekti elluviimisel tekkinud kulud) arvutatakse maha projekti abikõlblikust maksumusest ja siis arvutatakse väiksemalt abikõlblikult maksumuselt uus toetusesumma. Kui kõik kulud ei ole kaasrahastamiseks abikõlblikud, jaguneb maha arvestatav puhastulu proportsionaalselt vastavalt abikõlbliku ja mitteabikõlbliku kulu osale.

§ 42 lg 1 ja 3: Pikendatud on projektitoetuste (v.a ühisprojektid) ja koostööprojektide tegevuste elluviimise tähtaegasid ühe aasta võrra eeldusel, et lõplikuks tähtajaks jääb 31.12.2022. Tegevuste ellu viimise pikendamine ühe aasta võrra on mõeldud nendele toetuse saajatele, kes ei ole saanud eriolukorrast või sellele järgnenud hädaolukorrast tingituna oma tegevusi või investeeringuid esialgse plaani kohaselt ellu viia. Käesolev olukord on mõjutanud pea kõiki sektoreid, eristamata ettevõtjate asukohta või suurust. Viimase paari kuu jooksul on raskendatud, kui mitte täielikult seisatunud mitmete tegevuste ja investeeringute teostamine. Samuti ei oma tähtsust, kas ettevõtja on oma nõuete täitmisega alustanud koheselt või jätnud selle viimasele hetkele, vaid võimalused tuleb anda kõigile võrdselt. NB! Tähtaja pikenemine kohaldub neile, kel ei ole tähtaeg saabunud, ning, kes ei ole lõplikult tegevusi ellu viinud või investeeringuid teinud 2020. aasta 1. märtsiks.

§ 42 lg 2: ühisprojektide puhul tuleb nüüd määruse muudatuse järgselt tegevused ellu viia ühisprojekti tegevuskavas toodud tähtaja jooksul (vastavalt 1 kuni 4 aasta jooksul).

§ 42 lg 4: määruse muudatusega on täpsustatud, et viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest teeb toetuse saaja liisingulepingu maksed ja esitab igal kalendriaastal kuni neljas osas PRIAle selle kohta maksedokumendid.

§ 42 lg 7 p 2: määruse muudatuse kohaselt ei kehti 3/5 aastane investeeringuobjekti sihipärase kasutamise nõue pärast viimast väljamakset liisingute puhul.

§ 47 lisati punkt, mille kohaselt 2020. aastal võib kohalik tegevusgrupp muuta strateegiat kuni kaks korda ja rakenduskava kuni neli korda.

LEADER määruse uus redaktsioon jõustub 18.05.2020.